KULTUURIPÄRAND SARVEL

Sarve küla ajalugu – viited ja rahvajutud
Rahvajutud ja ajaloolised faktid Sarve küla ajaloost pärinevad Vello Kaskori materjalidest, olen vestelnud ka külaelanikega.
Tänapäevane Sarve on vaikne ja (võib-olla) salamisi hääbuv küla, mis peegeldab hästi asustuse ja pinnavormide omavahelist seotust. Kõik vanad põllud asetsesid kõrgematel aladel, kuna nendevahelised madalamad alad olid kasutusel karjamaadena. Suur hulk põliseid põlde ümbritsevaid kiviaedade aluseid on tänaseni säilinud (kiviaiad ise veeti enamasti sadamaehituseks ära). Enamus heinamaid asetses külast kaugel, osa isegi laidudel. Tüübilt on Sarve küla hajaküla. Sarve põllumajandusmaad on Hiiumaa kehvemate hulgas ning sarvekad olid ühed vaesemad
Väidetavalt elas siin palju mõisatöölisi. Sarve küla ja Soonlepa küla (endist mõisa) eraldas kiviaed. Sarve küla hoonestus on vähemalt üle 150 aastat vana. Leidub säilinud rehielamuid.
Veel 60 aastat tagasi olid Sarve poolsaare lõuna- ja idaosad valdavalt lagedad (lääne- ja põhjaosas esinesid ainult lookaasikud, mändi ei olnud) ja meri oli kõrgematel kohtadel hästi näha, seda nii kohalike inimeste juttude järgi, kui ka vanade kaartide järgi vaadates (Sarve poolsaare kaardid: lisa 1 – Nõukogude armee topograafiline kaart 1945-1950 ja lisa 2 - Saksa armee kaart 1918, mille aluseks on Vene sõjaväe verstane kaart 1895-1917). Täna liigume me ringi enamasti metsade vahel, mis näitab seda, et inimtegevuse mõju on katkenud ja endised looniidud ja heinamaad on metsastunud.
Sarve maastikukaitseala oma “karmi” loodusega (vähe viljakas pinnas) loob erilaadse elukeskkonna. Siinne rahvas on karastunud. Inimene kohandas Sarvel elades oma elu looduse järgi. Külas öeldi, siin on kas põud või ujutus. Vahepealset aega ei ole.
Sarve inimesed on olnud paiksed ja nende elukutset ning ametivalikut on alati mõjutanud kohalikud olud. Mehed on alati käinud merel, kas siis röövretkedel või kalal. Ja naised on harinud põldu ja pidanud loomi lisaks laste kasvatamisele. Tänapäev on olukorda muidugi muutnud. Kuna kalasaak on nigel, siis sellest ära ei ela ja elu sunnib tööd otsima külast eemal või isegi mandril. Hiiumaa on Eesti kõige vähem arheoloogiliselt uuritud piirkondi. Seetõttu ei ole Sarve asustuse algust võimalik seni täpsemalt määrata. Muinasleidudest on Sarve külast leitud nooremasse raua-aega (XI-XII saj.) kuuluv pronksist kettvöö. (Koguteos “Läänemaa””Hiiumaa2 osa. 1940)
Rahva mälus on aga sajandi alguseni säilinud mälestusi Sarve küla läheduses asunud kalmete kohta.: “Aru külas Valgu talu põllult on leitud inimese luid, mis haruldaselt suured, rahvas kutsub kohta Kalmus mäeks (Lätti, A., Pühalepa ja Reigi - Ajalooline pärimus, 1924 Eesti Kirjandusmuuseum, Fond 199 M 8 - teated Kustav Pruerilt, Sarve külast, sünd 1848; “Valgu talu põllul on kalmu augud…Aru külast lõuna poole umbes 1 ½ kilo laskis Ung. Sterberg tee äärde puid istutada. Sääl on kohti, kus kivid on ringi pantud ja päält paega kaetud. Me võtsime ühe lahti ja leidsime inimese luid….. Säälsamas oli teine sarnane haud, mis on puutumata” Peeter Ebrok’ ilt Aru kl. sündinud 1867 a. – (Lätti, A., Pühalepa ja Reigi - Ajalooline pärimus, 1924. - Eesti Kirjandusmuuseum Fond 199 M 8 sama.)
Kuidas “Sarve” nime on saanud?
Kohanime “Sarve” on tõenäoliselt tuletatud sõnast “sarv”, seostades seda poolsaare maanina kujuga.
Võimatud ei ole ka järgmine: Sarve < style="font-weight: bold;">Muutusi Sarve küla asustuses:
Aasta Maja-pidamised Elani-kud Allikas
1563 14 Koguteos “Läänemaa” “Hiiumaa” osa. 1940)
1650 11 Ajaloo Muuseum F. Wacher Buch Dagö Anno 1650
1686 19 Eesti Ajaloo Arhiiv F. 1. n. 2. s. 94
1687 22 Eesti Ajaloo Arhiiv F. 1. n. 2. s. 94
1712 10 1712 a. revisjoni materjalid
1725 14 Eestimaa 1725.- 1726. a. adramaarevisjon.
1755 21 Wackenbücher. Ajaloomuuseum F. 104- 1/71
1798 13 Dobbermann
1835 15 EAA F. 1864 n. 2. VIII s. 198
1918 23 Verstakaart 1918
1922 29 Esimene Eesti demograafiline Tsensus, 1922
1939 25 Riigi Statistika Keskbüroo. 1939
1940 156 ERA F. 4320 n. 1 s. 150
1945-50 25 Venekaart 1945-50
1959 21 114 HMA Toimik nr. 296
1970 80 HMA Toimik nr. 565
1980 25 56 Rahvaloenduse andmed 1.01 1980
1989 47
1996 15 38
2008 33 Rahvastiku register
Tabeli andmed on põhiosas pärit Vello Kaskorilt, osa andmeid olen vanadelt kaartidelt lugenud.

Fakte Sarvest 1695-1999
•1695-1697 aasta ikaldused ja suur nälg ning 1710-1711 aasta katk mõjusid laastavalt ka Sarve külale, nii et osaliselt said kannatada (läksid kaduma) ajalooliste mälestuste järjepidevus. See seletab kaväidet nagu oleks vanal ajal Sarve külas ka kabel olnud (“Sarve küla lõunapoolses otsas olla vanasti kabel olnud, praegu kõmiseb maa, nagu oleks seest tühi.”(Lätti, A., Pühalepa ja Reigi - Ajalooline pärimus, 1924 Eesti Kirjandusmuuseum, Fond 199 M 8 - teated Kustav Pruerilt, Sarve külast, sünd 1848) ei ole praeguste teadmiste baasil võimalik kinnitada. Küll võib see aga Hiiumaa teisi teadaolevaid katoliku aegsete kabelite asukohti analoogiatena aluseks võttes tõsi olla.
•18. sajandi lõpul pillutati Sarve küla naabruses asunud Lepistu küla ja Soonlepa küla ning maad haarati Soonlepa mõisa alla. Sama saatus oodanud rahvamälestuste järgi (Eesti Kirjandusmuuseum, Fond 199 M 8 ; Peeter Ebrok’ ilt Aru kl. sündinud 1867 a.) ka Sarve küla, kuid mõisavalitseja vahetus peatanud juba alustatud protsessi — võib-olla ongi see kajastunud 18saj. lõpu ja 19saj. alguse majapidamiste arvu nähtavas vähenemises.
Halduslikult kuulus Sarve küla Soonlepa mõisa alla.
•1905.a. möödus Hiiumaal üldiselt tagasihoidlikult. Vallamajades peeti kõnesid ja liikus ringi mandrilt saabunud agitaatoreid. Pühalepa (selle aegse nimega Suuremõisa) vald saatis Tallinnasse “Volta” tehases toimuvasse koosolekule kaks esindajat, kellest üks (Peeter Ebrok) pärines Sarve naabrusest Arukülast ja teine — Juhan Paat — Sarve külast.
•6. aprillil 1949 loodi Sarve, Soonlepa ja Salinõmme külade baasil kalurikolhoos “Nõukogude Kalur”, mis ühendas nimetatud külade kalurid ja talupidajad.
•Kolhooside liitmisega (1950- 51. toimus esimene kolhooside ühendamine) toimus ajapikku “Nõukogude Kaluri” kaluribrigaadi ja põllumajandusega tegeleva brigaadi lahkuminek: esimene muutus arengu käigus “Hiiu Kaluri” brigaadiks (1961. aastast Sarve brigaad), teine ühines ajapikku (“Sirp ja Vasar”, “Võitlus”) Putkaste sovhoosiga. Külas tegutses kalasadam.
•1991a. lõpetas “Hiiu Kalur” senise tegevuse ning 1990-ndate alguses likvideeriti ka Putkaste sovhoos. Esialgne kala kokkuostuhindade suurus mõjus külaelule turgutavalt. Seejärel saabunud majanduslik depressioon ja kalade kadumine merest on toiminud külale negatiivselt: küla kalasadamat saab määratleda paadisadamana. Pühalepa vallavolikogu 1996- 99. a. koosseis on tellinud detailplaneeringu Sarve küla varumaade kruntimiseks puhkemajade ehitamise tarvis edendamaks puhkemajandust.
3.7.3.Rahvajutte
•Paljud kivid on seotud kohalike rahvapärimustega, mis tänapäevalgi, kui teame nende seotust jäämasside kunagise liikumisega (kivid on jääajal liustikujääs või - lõhedes kohale kantud.), lisavad salapära ja põnevust.
•Sarve küla metsas Tammistu kivi juures olla maa sees raha kast, mis Rootsi raamatutes olla üles märgitud, kuid neist raamatutest ei lastavat ärakirju teha.
•Sarve küla ümbruses on palju suuri kiva, need olla vanapagana mängu kivid. (Eesti Kirjandusmuuseum, Fond 199 M 8 - teated Kustav Pruerilt, Sarve külast, sünd 1848)
•Mõnel pool arvatakse, et hiidlase nimetus tuli sõnast “hiiglane” ja sai alguse Pühalepast Sarve külast, sest siin elavad veel praegugi teistest kasvupoolest üle käivad inimesed (Lintrop 1913).
•Pätakavallamehed – on Suuremõisa ja selle ümbruse elanikud. Talvisel ajal kandsid siinsed elanikud sooje riidest jalanõusid – pätte ehk pätakaid joonis 7.

•Sarve külal olla olnud hiidlaste seas kohutav nimi. Võõrast hoiatati hilja ja üksinda sealt läbi minemast. Paari krossi pärast inimest teise ilma saata olevat Sarve küla meestel tühine asi (Lintrop 1913).
•Heltermaal nähti näkki sadamasillal igal jaanilaupäeva öösel, aga ka jaanipäeval. Muul ajal elavat näkk kaugemal merel ja tulevat vaid talvel välja jääle kõndima
•Sarve küla mehi, nagu Heltermaa ja ka vahel Vahtrepa mehi samuti Lõuna-Hiiumaa Sõru ranniku hiidlasi, kutsuti “hobuhiidlasteks”. Põhjuse selleks andis talvine reisijate ja kauba ülevedu väinast spetsiaalse väljaõppe saanud hobustega. (Kaskor 2007)
* Sarveka kohta öeldakse: "ei haugu, ei hammusta, aga jätab meelde...".